Köögi- ja sööklajäätmed
Köögi- ja sööklajäätmed on potentsiaalselt ohtlikud, nende iseseisev kompostimine ei ole soovitatav, sest nõuab suurt hoolsust ja teadlikkust, mis sobib komposti ja milliselt temperatuuril potentsiaalsed haigustekitajad hävivad.
Kahjuks või õnneks ei ole toiduainetööstus enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi. Meieni jõuavad eksootilised puuviljad, mille koored on töödeldud erinevate kemikaalidega. Kui neid kanvad puuvilja-köögivlja koored lagunevad, ei kao kemikaalid kuhugi, vaid kuhjuvad komposti. Väetades sellega uusi köögivilja peenraid, saavad ka uued köögiviljad oma osa soovimatust eksootilisest pärandist.
Loomi peetakse suurtes farmides, kus loomade intensiivse pidamise tõttu võivad meie kööki sattuda ka potentsiaalsed ohtlikud haigustekitajad. Need haigustekitajaid on kindlasti piisavalt vähe enne toidu kõlblikkuse perioodi lõppu, kuid peale äraviskamist kompostihunnikus ei pidurda soovimatute mikroobide arengut mitte miski- taas on suurimas ohus lemmikloomad ja isegi lapsed, kes võivad toidujäätmetega kogemata aias kokku puutuda.
Seega – koduse komposti valmistamine on kindlasti väga tänuväärne jäätmekäitluse meetod, kuid enda ja teiste tervise huivdes nõuab see teadmisi ning reeglitest kinnipidamist. Head nõu annavad nii Jäätmehlduskeskus kui ka kohalikud keskkonnaspetsialistid. Loe huvi korral ka meie kompostimise juhendit.
Olulised reeglid
- Mahuti maksimaalne lubatud suurus on 240 liitrit. Tegemist on kõige raskemate jäätmetega ja suuremaid mahuteid ei saa liigutada ega vajdusel tõsta.
- Köögi- ja sööklajäätmeid ei tohi mitte mingil juhul panna teiste jäätmeliikidega kokku (nagu paber, pakend, jmt)
- Suurema jäätmetekke korral (suuremad pered, kodust komposti ei valmistata) ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna ka segaolmejäätmete mahutisse. Kui köögijäätmed on kuivad ja neid on väga vähe, siis eraldi konteineri olemasolu ei nõuta.
- Köögi- ja sööklajäätmeid viiakse alati ära vähemalt iga kahe nädala tagant, ülalpool kirjeldatud põhjustel ning ka see tõttu, et igast biolagunevast jäätmest kinnises anumas saab ühel hetkel lihtsalt vedelik, mis saastab äraveol ümbrust ja teeb edasise jäätmete töötlemise võimatuks.
- Iga konteineri omanik peab hoolitsema selle eest, et konteineri põhi jääb kuivaks ja puhtaks ka peale tühjendamist. Kes ei soovi selle pärast muretseda, saab tellida jäätmeveo ettevõttelt vooderduskoti teenuse.
- Kui mahuti jääb peale tühjendust mustaks:
- on jäätmetes liiga palju vedelikku – vedelike koht ei ole mahutis! Vedelikku saab eemaldada köögipaberi sees jäätmeid kuivaks pigistades. Köögipaber sobib ideaalselt samasse mahutisse. Potitäis vana suppi vmt, ei sobi ei WC-potti ega mahutisse, v.a. juhul, kui vedeliku eemaldad. Seda on lihtne teha nii: pane kiht köögipaberit valamupõhja, vala vesi peale ja paki järelejäänud tahke osa samasse paberisse, pigista kuivaks ja vala ära
- jäätmed on rasvased. Rasv ja õli ei ole biolagunev jääde vaid ohtlik jääde – kogu suurema koguse puhul ühte pudelisse ja vii jäätmejaama
- Jäätmed seisavad mahutis liiga kaua – nad hakkavad lagunema ning kleepuvad seinte külge.
- Mõned jäätmekäitlejad lubavad läbipaistvate õhukeste kilekottide kasutamist (sellega on mugav jäätmed köögis koguda ja õue mahutisse viia), siis tee seda. Parem ikka, kui köögijäätmed teiste jäätmetega segada. Samas – parem oleks kaaluda alternatiive, sest pisikesed plasitkosakesed on saamas looduses üheks olulisimaks reostuse allikaks. Alternatiivideks on biolagunevad kotid, lagunev paber (ajaleht ja köögipaber)
- Aegajalt desinfitseeri ja kuivata oma mahuti. Hea kodune desolahus on tavaline valgendi. Niisuta mõni lapp või nuustik valgendis ja hõõru mahuti seest ja väljast üle. Ära unusta aeg-ajalt puhastamast ka käepidemeid. Parim haigustekitajate tapja on päike – lükka avatud mahuti vahel päevitama.