Erinevat liiki pakendid

Alati eelista pakendite üleandmisel konkreetsest materjalist pakendite  jaoks mõeldud mahutit – klaas, paber, plastik, metall.  Pakendite hilisem sorteerimine on äärmiselt kulukas ja tunduvalt ebaefektiivsem.

Igivana dilemma – kas pakendid peab enne pakendikonteinerisse viimist pesema? Lähtugem lihtsast loogikast – loksuda ei tohi, kleepuda tohib.

Pakendeid nagu ka teisi liigiti kogutud jäätmeid, ei tohi konteinerisse panna suletud läbipaistmatu kotiga, sest selliselt juhul konteineri tühjendamisel ei ole võimalik aru saada, kas seal ikka on õige jäätmeliik või mitte. Lihtne lahendus plastikpakendite puhul – tee kilekott lahti ja raputa pakendid konteinerisse, plastikkott kuulub ka sinna.

Pakendikonteinerite puhul eeldatakse, et need on piisavalt puhtad ja need ei saastu konteineris. Nende tühjendamise korraldab pakendiettevõte ning tühjendamise sagedus otsustatakse vastavalt konkreetse piirkonna vajadustele. Mõned korraldatud jäätmeveo teenust osutavad ettevõtted pakuvad ka kinnistutelt pakendite äravedu, mille tingimusi tasub kindlasti uurida klienditeenindusest, sellisel juhul toimub see üldjuhul üks kord kuus.

Vanapaber ja -papp

Oma olemuselt on vanapaber samuti biolagunev jääde – see, mis vees ei laguneks, siia ei sobi.

Mõistlik vanapaberi kogumise mahuti suurus on vähemalt 600 liitrit. Väiksemasse mahutisse on väga keeruline mahutada pappkaste, mis tuleks loomulikult eelnevalt kokku murda.

Kui vanapaberi jäätmete mahuti ei täitu eriti kiiresti, ei pea tellima selle liiga sagedat äravedu. See on puhas jäätmeliik, millega ei juhtu kuivas mahutis midagi halba.

Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed jaotuvad oma olemuselt kaheks: aia- ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed. Tegemist on ühega kõige murettekitavatest jäätmetest.

Aia- ja haljastujäätmeid tohib igaüks ise oma kodus kompostida, kuid neid saab üle anda ka jäätmevedajalae. Sel juhul kasutatakse mahutina läbipaistvat kotti, mille sisse sobivad puu lehed ja muru. Jäätmeveoks ei sobi puuviljad, muld, vesi ega oksad.

Aia- ja haljastujäätmeid võetakse Harjumaal korraldatud jäätmeveo korras vastu Jõelähtme, Raasiku, Harku, ja Lääne-Harju vallas (enidses Padise ja Keila valla osas). Infot kogumisringi kohta annab jäätmevedaja klienditeenindus.

Köögi- ja sööklajäätmete kohta loe lähemalt siit.

Segaolmejäätmed

Segaolemjäätmete mahuti võib olla kõige väiksem ning hoolikas jäätmete sorteerija ning üleandja/kompostija, tohib tühjenduse tellida ainult neli korda aastas.

See annab ka olulise rahalise võidu, sest liigiti kogutud jäätmete üleandmine on soodsam.

Segaolmejäätmed on ainult mõned katkised esemed, joogikõrred jm ühekordsed nõud, kingikotid- ja pakkepaber, vannitoa- ja WC jäätmed ning mähkmed.

Tuhk

Tuhk kehtivate eeskirjade järgi sobib jahtunult segaolmejäätmete konteinerisse, kuid kuna segaolmejäätmed põletatakse energiaks või valmistatakse sellest hästi põlevat küttematerjali, on ebamõistlik sinna juurde panna ka juba põlenud tuhk.

Põlenud tuhk jäta oma krundi nurka ja ära anna seda üle, sest selle käitlemine on juba lõppenud.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on need, mis ohustavad kas keskkonda, loomi, inimest või vara. Näiteks ka tuleohtlikud jäätmed on ohtlikud jäätmed.

Erinevaid otlikke jäätmeid ei võta jäätmevedaja vastu ühte kotti kokku segatult. Hea on hankida endale mõned kastid, kuhu asetada turvaliselt ohtlikud jäätmed.

Üldiselt:

  1. Kui mõne eseme või pakendi peal on ohumärke, ei tohi neid kodus kunagi ümber pakkida muusse kui originaalpakendisse. Ei tohi kokku sega, kokku valada jne.
  2. Kui paned ohtlikud jäätmed kokku ühte kasti, siis kirjuta selle peale, mis seal on.
  3. Purunevate pakendite või esemete puhul, püüa ese ettevaatlikult pakkida paberi sisse ja alles siis pane teiste juurde.
  4. Kui pakendis on veel ohtlikku ainet järel ja selle pakend ei sulgu korralikult, pane see enne mõnda suuremasse anumasse, mille ämber on hea puistata liiva – ning anna kogu kupatus korraga vastuvõtjale üle.
  5. Käsitle igat tundmatud ainet potentsiaalselt ohlikuna. Mõni aine võib teise aine või õhuga kokku puutudes plahvatada, söövitada, levitada mügiseid aure jne.

Ohtlikke jäätmeid kogutakse maapiirkondades kogumisringide käigus üldiselt üks kord aastas, jäätmejaamad võtavad ohtlikke jäätmeid vastu vähemalt 3 päeval nädalas.