Kohaliku omavalitsuse jäätmekava

Jäätmehoolduse arendamiseks on vaja koostada igal kohalikul omavalitsusel jäätmekava. Jäätmehoolduse korraldamine on kohaliku omavalituse ülesanne kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt.

Jäätmehooldust arendamine kavandatakse arengukava osaks olevas jäätmekavas, mille kohustulikud osad on kirjeldatud Jäätmeseaduse § 39.

Kas koostada jäätmekava ühiselt või üksi?

Plussid

  1. Jäätmekava koostamine on ajamahukas ettevõtmine, mis võib hõivata spetsialistide tööaega 200-250 tundi – ühiselt koostades saab tööaega kokku hoida
  2. Jäätmete liikumine ei tunne tegelikult kohaliku omavalitsuse piire, need leiavad koha ikka kõige lähemale ja mugavamasse kohta. Mida suuremat territooriumit jäätmekava kirjeldab, seda terviklikuma pildi lõppdokument saavutab.
  3. Jäätmekava tulevikku vaatav osa on loov, eelistatult meeskonna töö. Mida rohkem on erinevatel meeskonna liikmetel – volikogu liikmed, ettevõtjad, spetsialistid, vabatahtlikud jne. – võimalik koos unistada, seda sisukam ja kaalukam arengudokument sellest kujuneb.

Miinused

  1. Jäätmekava ühiselt koostades peavad selle lõppteksti menetlema kõikide osalenud kohalike omavalitsuste volikogud, seega lõplik jäätmekava vastuvõtmine võib venida väga pikaks. Ühine jäätmekava ei jõustu enne, kui viimane volikogu on jäätmekava vastu võtnud. Ida-Harju 2015-2020 ühine jäätmekava võeti vastu 8 kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ning selle lõplik menetlus kestis pea 1,5 aastat.
  2. Ühiselt koostatud jäätmekava on praktiliselt võimatu muuta, eelmises punktis toodud põhjustel
  3. Ühine jäätmekava kipub olema vahel copy-paste tüüpi dokument, millega oma valla inimesed, sh volikogu liikmed sisuliselt töötada ei saa. Tegelikult võiks jäätmekava olla oma olemuselt töödokument, mille valla/linnavalitsus ning volikogu vaatab iga -aastaselt jälle üle, kui on vaja teha jäätmevaldkonda puudutavaid erinevaid otsuseid.

Soovitused jäätmekava koostamiseks

Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamise juhendmaterjal on leitav Keskkonnaameti kodulehelt

  1. Tee jäätmekava julgelt ise, ära karda keerulisemate osade täitmist, alati saab nõu küsida kolleegidelt, Keskkonnaameti spetsialistidelt ning ka MTÜ Jäätmehalduskeskusest. Kui jäätmekava on ise tehtud ning läbi mõeldud, on järgmistel aastatel kõikide õigusaktide, hankedokumentide ja projektidokumentide koostamine lihtsam.
  2. Küsi oma vallavalitsuses või linnavalituses jäätmetega kõige paremini sina peal olevalt inimeselt, mida ta soovib järgmise 5 aasta jooksul jäämtevaldkonnas saavutada. Esita sama küsimus volikogu liikmetele ning ka revisjonikomisjonile. Nüüd võrdle neid eesmärke Riigi Jäätmekavas toodud eesmärkidega (link: https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf) ning kujunda oma valla või linna jaoks oma eesmärgid, mis ei oleks Riigi eesmärkidega vastuolus.
  3. Kogu kokku meeskond, kuhu kuuluvad ettevõtjad, spetsialistid, korteriühistu esindajad, külaseltside esindajad jt, ning korralda põhjalik ajurünnak – mida soovitakse. Vallavalitsuse ülesanne on läbi mõelda hiljem, mida ja kuidas neid eesmärke võimalik saavutada on.