Jäätmemahutid ja tühjendused

Kodumajapidamistest tekkivaid jäätmeid kutsutakse olmejäätmeteks. Kui samasugused jäätmed tekivad ettevõtluses – siis kutsutakse ka neid olmejäätmeteks ja neid kogutakse sama süsteemi alusel nagu kodumajapidamistest.

NB! Jäätmeveo ettevõttel ei ole mitte ühtegi põhjust, miks ta peaks liigiti kogutud jäätmed ühte autosse kokku valama! Kui märkad sellist olukorda, teavita sellest koheselt vallavalitsuse keskkonnaametnikku või Jäätmehalduskeskust! Erinevatest jäätmemahutitest viiakse Eestis jäätmed erineval viisil käitlemisse ja mitte keegi ei pea kartma, et tema hoolikalt ja puhtalt kogutud jäätmed lõpetavad prügimäel samas hunnikus. See on väga kurb ja vale müüt!

Üldised reeglid kõikide mahutite kohta

Iga jäätmemahuti normaalne täituvus graafikujärgseks tühjenduspäevaks on 70%-80%. Miks?

1. Ära eelista jäätmete mahutiga üleandmisele jäätmete põletamist! Tänapäevased materjalid sisaldavad aineid, mis põlemisel muutuvad mürgiseks kõigile. Imepisikesed tuhaosakesed lendavad õhku ja langevad madalale, ohustades eelkõige väikeste lemmikloomade ja laste tervist.
2. Igal jäätmevaldajal võib ajutiselt tekkida ootamatult rohkem jäätmeid, siis mahuvad need turvaliselt ära.
3. Jäätmeveo teenuse osutaja ei pruugi õigel päeval jõuda, eriti hajaasustuses.
4. Tihedalt täistopitud mahutit ei saa ohutult tõstemehhanismiga tühjendada – mahuti võib puruneda
5. Kui mahuti kaas enam kinni ei lähe, tekib kuhi, mille loomad – linnud-loomad võivad laiali tõmmata toidulõhnadega jäätmed. Sademete vesi teeb jäätmed märjaks ja raskeks.
6. Kui mahuti jääb pidevalt alla 70%, on võimalik tellida harvem jäätmevedu, v.a. kergesti riknevate jäätmete puhul.